Saunaahjud, kasutamiseks ettevalmistamine
Enne saunaahju kasutamist lugege juhendit: esimese kütmise ajal eraldab saunaahi värvi ja muid lõhnu. Seepärast on soovitatav kütta saunaahjud esimest korda vabas õhus või hea ventilat- siooniga ruumis ja paigaldada kerisele eel- nevalt ka suitsutoru. Ärge asetage esimese kütmise ajal kive saunaahju kerisele.
Saunaahjud, kuidas valida
Kontrollige, et valitud saunaahi ehk keris sobiks teie sauna jaoks. Sobiva saunaahju kerisega varustatud saunaruum on saunaliste vastuvõtuks valmis pooletunnise kuni tunniajalise kütmise järel. Saunaruumi kütmine sõltub ruumi suurusest, saunaahju – kerise võimsusest ning ruumi seinte ja lae materjalidest. Kui seinad ja lagi on soojustamata (ehk koosnevad ainult tellistest, katusekividest või betoonist), siis on vaja võimsamat saunaahju: iga soojustamata seina ruutmeetri kohta tuleb lisada sauna arvestuslikule ruumalale 1,2 m3. Kui sauna seinad on jämedatest palkidest, siis tuleb sauna ruumala korrutada 1,5-ga. Näiteks jämedatest palkidest 12 m3 saunaruumi arvestuslikuks ruumalaks on 18 m3 ning vastavalt sellele tuleb valida ka saunaahi. Samuti 10 m3 sauna, mille üks 2 m lai ja 2 m kõrge sein on tellistest, arvestuslikuks ruumalaks on umbes 15 m3.
Saunaahju ohutu kaugus ning nõuetekohase ja ohutu paigalduse reeglid sõltuvad sauna konstruktsioonist ja materjalidest. Käesolevad juhised õpetavad, kuidas paigaldada saunaahjud erinevates saunades korrektselt ja ohutult.
Enne saunaahju paigaldamist lugege neid juhiseid ja eeskirju hoolikalt.
Soovitame teil samuti tutvuda kõigi pakutavate saunaahjude lisatarvikutega, nagu korstnad ja kaitsepaneelid, mis muudavad saunaahju kerise paigaldamise ja ohutu kasutamise hõlpsamaks.
Saunaahjud – kasutamine, esimene kütmine
Saunaahjud on tehtud nii, et välimine korpus on kaetud kuumuskindla värviga, mis saavutab lõpliku kõvaduse alles esimese kütmise käigus. Enne seda tuleks vältida saunaahju kerise värvitud pindade hõõrumist või nühkimist.
Ärge puudutage esimese kütmise ajal saunaahju kerist, sest värvkate muutub esmalt pehmeks. Värvi omaduste tõttu võivad saunaahjude värvitud pindadelt aurustuvad ained tekitada lõhnu.
Saunaahju esimese kütmise võib viia läbi õues või hea ventilatsiooniga saunaruumis (kuhu keris plaanitakse paigaldada). Ärge asetage saunaahju esmakordse kütmise ajal sellele veel kive. Kui kütate saunaahju õues, siis paigaldage kerisele piisava tõmbe tagamiseks suitsutorud. Nii vabanete ühtlasi ka saunaahju suitsutorude värvkattest eralduvast lõhnast. Saunaahjude esmakordsel kütmisel piisab ühest sületäiest puudest. Esimese kütmise järel võib saunaahi veel mõnda aega värvilõhna eritada. Pange tähele, et kuum saunaahi võimendab ka kõige õrnemat värvi ja laki lõhna ning isegi toidulõhna ja aroomi.
Saunaahi, kerisekivid
Saunaahju kerisekividena tuleks kasutada ainult spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud kive, nagu näiteks peridotiidist, oliviin-doleriidist või oliviinist kerisekive.
Märkus! Looduses leiduvad maakoorekivimid võivad sisaldada kahjulikke aineid, nagu näiteks rauapüriiti, ning seetõttu ei tohiks neid kasutada. Enne saunaahju kerisele asetamist tuleks kivid tolmust korralikult puhtaks pesta. Asetage suuremad kivid kerisele allapoole. Väiksemad kerisekivid asetatakse pealepoole, sest need kuumenevad ka siis, kui ei asu kuuma saunaahju teraspinnaga vahetus kokkupuutes. Kive ei tohi laduda liiga tihedalt – õhuvool peab pääsema läbi kerise.
Märkus! Saunaahju kerisekivid ei tohi takistada kerise korpuse ja põlemiskambri vahel toimuvat õhuringlust. Teisisõnu, kerisekivid ei tohi blokeerida saunaahju ventilatsioonisüsteemi avasid.
Saunaahjud, kütmine
Saunaahju kütmiseks sobib kõige paremini puit. Ärge kasutage saunaahjus kõrge põlemistemperatuuriga materjale, nagu näiteks puitlaastplaat, plastmass, süsi, brikett, puidugraanulid jne. Saunaahju tõmbetugevust saab kõige tõhusamalt reguleerida tuhakarpi avades/sulgedes. Saunaahju kütmisel liiga tugevat tõmmet kasutades muutub keris tulikuumaks („punaseks“) ning see vähendab tunduvalt kerise eluiga. Kerisekivide korralikuks kuumutamiseks tuleb siiski tagada saunaahju piisav tõmme. Küttes saunaahju aegajalt tugevama tõmbega, põleb suitsukanalitesse kogunenud tahm ära ja kerise kütteomadused paranevad. Üldiselt on saunaahju kerist küttes kasulik hoida tuhakarp algul pisut irvakil. See aitab leegil korralikult süttida. Kui saunaruum on juba kuumaks köetud ja on aeg sauna minna, siis võib saunaahjus leegi intensiivsuse vähendamiseks ja puude säästmiseks tuhakarbi sulgeda. Sauna kütmine sõltub ruumi suurusest, saunaahju kerise võimsusest ning saunaruumi seinte ja lae ehitusmaterjalist. Sobiva saunaahjuga varustatud saunaruum on saunaliste vastuvõtuks valmis pooletunnise kuni tunniajalise kütmise järel.
Saunaahju leilivee nõuded
Leili viskamiseks saunaahjule tuleb kasutada ainult puhast majapidamisvett. Vesi peab olema piisavalt kvaliteetne, sest soola, lupja, rauda või huumust sisaldava vee toimel võib saunaahju keris enneaegselt roostetama hakata. Eriti kiiresti tekib rooste merevee toimel.
Saunaahjud, hooldamine
Saunaahjud omavad suitsukanaleid, kuhu kogunevad nõgi ja tuhk, mis tuleks aeg-ajalt kerise kivikambri seintes asuvate ümmarguste puhastuslõõride kaudu eemaldada.
Aja jooksul kerisekivid murenevad. Seepärast tuleks neid vähemalt kord aastas, kui sauna kasutatakse väga sageli, siis isegi sagedamini kerisel ümber tõsta. Ühtlasi tuleb saunaahju kivikambrist eemaldada kõik kivitükid ning asendada murenenud kerisekivid uutega. Saunaahju piisava tõmbe tagamiseks tuleb korstnat regulaarselt puhastada. Saunaahju tuhakarp tuleks alati enne saunaahju kütmist tühjendada, sest nii saab tuhakarbi kaudu sisenev, põlemiseks vajalik õhk tuharesti jahutada ning tänu sellele resti eluiga pikeneb.Saunaahju tuha jaoks kasutage metallnõud, soovitavalt püsti seisvat. Ärge asetage tuhanõud põlevate materjalide lähedusse, sest tuhk võib sisaldada hõõguvaid süsi.
SAUNARUUM
Saunaahju kütmise mõjud saunaruumile.
Normaalsel kütmisel muutub saunaahju metallkorpus äärmiselt kuumaks. Ulatuslike temperatuurikõikumiste tõttu saunaahju kerisekivid aja jooksul murenevad. Seega uhutakse saunaahju kerisele visatava leiliveega saunaruumi põrandale väikeseid kivitükikesi.Saunaahju kerise kivikambris tekkiva tohutu kuumuse tõttu võib põrandale langeda ka metallihelbeid. Keriselt põrandale langeva tuha, kivitükikeste ja metallhelveste mõjul määrduvad heledast materjalist põrandad. Seepärast tuleks saunaahju kerise alla jääva ning seda ümbritseva põranda valmistamisel kasutada ainult tumedat vuugisegu ja keraamilisi põrandaplaate. Põranda kaitsmine”. Saunaruumi puidust osad, nagu näiteks seinapaneelid, muutuvad aja jooksul tumedaks. Päikesevalgus ja saunaahju kuumus kiirendavad seda protsessi. Kui puitu on töödeldud kaitsevahenditega, siis hakkab saunaahju kerise kohal olev sein üsna kiiresti mustenema. Mustenemiskiirus oleneb osalt ka kasutatud kaitsevahendist. Katsetused on näidanud, et mustenemine tuleneb kaitsevahendi kehvast kuumusetaluvusest. Sa muti võivad saunaahju kerisekividest pärit peened osakesed kerise lähedale jäävat seina mustendada.
Järgides tootja poolt heaks kiidetud saunaahjude paigaldusjuhiseid, jääb saunas kasutatud põlevate materjalide temperatuur kerise kütmise ajal ohututesse piiridesse. Seina- ja laepindade kõrgeim lubatud temperatuur on +130 °C.
Saunaruumi ventilatsioon
Hea ventilatsioon muudab saunaskäigu hulga nauditavamaks. Traditsiooniline ventilatsioonilahendus põhineb loomulikul õhuringlusel – värske õhk siseneb saunaahju kerise kõrval, põranda lähedal asuva ava kaudu ning väljub kerisest võimalikult kaugele, lae alla ehitatud ava kaudu (joonis 1). Et saunaahju keris ise tagab tõhusa õhuringluse, on laealuse ava eesmärgiks saunaruumist saunaskäigu järel niiskuse eemaldamine. Põranda lähedalt sisenev õhk voolab saunaahju kerise seesmise kuuma põlemiskambri ja välimise korpuse vahele. Kuumenenud õhk väljub ülevalt ja tõstab saunaruumi temperatuuri. Et puit vajab põlemiseks palju õhku, imeb saunaahju põlemiskamber õhku endasse. Saunaruumi õhuringlus tekibki kerkivate õhuvoolude ja mainitud efekti koosmõjul. Alternatiivseks võimaluseks (mida võib kasutada mehaanilise ventilatsiooni puhul) on juhtida värske õhk sisse 500 mm saunaahju kerisest kõrgemal asuva ava kaudu, kus see kerise kohalt kerkiva õhuga seguneb. Selle tulemusena tekib saunaruumis piisav õhuringlus. Välja imetakse õhk mehaaniliselt, näiteks saunalava all põranda lähedal paiknevate avade kaudu.