KATLAD

Keskküttekatlad ja nende paigaldusjuhend

Katelt võib paigaldada ainult katlaruumi mis vastab „EVS 812-3 Ehitise tuleohutus. osa3: Küttesüsteemid“ nõuetele. Katelt tohib tõsta alusraami alt toetades. Katla peal asetsev vee väljumis-/tagastustoru ühendatakse katla küttesüsteemiga neliksegisti või spetsiaalse kollektori abil.

Katla suitsutoru ühendatakse korstnaga võimalikult lühikese suitsukäiguga kaldega üles. Keskküttekatel sobib kasutamiseks nii kinnise, kui ka lahtise küttesüsteemiga ja vee soojendamiseks.Katlad sobivad vastava jaotus/reguleerimissüsteemiga varustamisel ka põrandaküttele ning tarbeveele.

Katla põleti, mis valitakse vastavalt müügifirma soovitustele, paigaldatakse kolde ukse  külge põleti monteerimisjuhendi nõuete kohaselt. Põleti peab sobima keskküttekatlaga.Katla  ava kolde ukses on tehtud enamlevinud pelletipõletite jaoks kuid on võimalik tellida ka erilahendusega uksi.

Katla paigaldamisel tuleb täita “Surveseadme ohutuse seaduse” ja sellest tulenevate määruste ning juhendite nõudeid. Keskküttekatla paigaldamisel ja varustuse ning seadmetega komplekteerimisel üleskerkivad küsimused tuleb lahendada koostöös soojustehnika spetsialistiga. Peale paigaldamist on soovitav läbi viia katla katsetamine selleks, et määrata sobivamad tööreziimid ja soojuslik efektiivsus.

Kasutusjuhend

Katlad on ette nähtud puitpelletite või kerge kütteõli, põletamiseks. Katel töötab ilma käitaja alalise järelevalveta. Keskküttekatlad töötavad automaatse pelleti- või kütteõlipõletiga, mida kasutatakse vastavalt põleti kasutamisjuhendi nõuetele. Maksimaalse ökunoomsuse tagamiseks on katlad ette nähtud kasutamiseks sinna paigaldatud turbolaatoritega.

Katlad vajavad võimsusel 20 kW korstna tõmmet 10…20 Pa. Kui korstna loomulik tõmme ei ole piisav tuleb katlale paigaldada suitsugaasi tõmbeventilaator. Vee töörõhk katlas ei tohi ületada 2,5 baari.  Juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadmed Kaitselüliti katla ühendusahelas peab olema õli- või gaaspõleti korral 6A ja pelletipõleti korral 10A. Katla koldeukse lõpplüliti peatab põleti töö kui koldeuks on avatud üle 60 sekundi. Maksimaalse temperatuuri termostaat peatab põleti töö, kui katlavee temperatuur saavutab 95°C.

Katla põleti töö jätkamine on võimalik siis, kui vee temperatuur on vähenenud ja termostaat on käsitsi tagastatud tööasendisse. Kaitseklapp avaneb, kui vee rõhk katlas ületab 2,5 baari.Keskküttekatla kaitseklapi korrasoleku kontrollimiseks tuleb seda käsitsi avada käepidemest. Toitepistik on ette nähtud katla elektrisüsteemi ühendamiseks elektrivõrguga ja tuleb ühendada kolmekontaktilisse maandusega pistikupessa.Katla põleti ühenduspistik komplekteeritakse koos põletiga.

Katla hooldus
pelleti põleti korral pelletite põletamise korral liigutatakse suitsutorude ja turbulaatorite puhastamiseks turbulaatorite raputi kangi. Seda võib teha töötaval katlal. Orienteeruvalt on turbulaatorite puhastamissagedus katlal kord nädalas. Normaalse töö tagamiseks ligikaudu 500 kg pelletite põletamise järel puhastada katla põleti rest ja kolle, tühjendada tuhapann, selleks tuleb katel seisatada.

Katlad on soovituslikult kord aastas  põhjalikult hooldada.
Keskküttekatla küttepindade puhastamiseks avatakse ülemine luuk, raputatakse turbulaatoritelt sadestunud lahtine tuhk maha, eemaldatakse raputi teljed, tõmmatakse turbolaatorid välja ja puhastatakse harjaga. Samuti eemaldatakse katla suitsutorudest sinna sadestunud tahm vastava harja abil, olles eelnevalt ülemisse suitsukambrisse sattunud tahma ja tuha torude kaudu alla kodesse ajanud. Samaaegselt katla kolde puhastamisega tuleb puhastada ka põleti rest ja tühjendada tuhapann. Pelletite põletamisel tuleb katelt puhastada ka siis kui suitsugaaside temperatuur on tõusnud üle 230OC või on tõmme märgatavalt halvenenud.Katla põleti normaalse töö tagamiseks tuleb lätuda valmistaja poolsetest soovitustest ja juhenditest. Talvise kütteperioodi lõppedes tuleb katel põhjalikult puhastada, et vältida tahma paakumist küttepindadele. Kerge kütteõli põletamisel on katla puhastamissagedus kord aastas kütteperioodi lõppedes.

Katla ohutu töö eest vastutab selle valdaja, kes on kohustatud:  tagama katlaruumis puhtuse ja korra;  tagama katla ja korstna vahel nõuetekohase ühenduse;  tagama korstna korrasoleku. Kategooriliselt on keelatud:  kütta katelt ilma veeta;  täita veega kuivaks jäänud kuuma katelt; hoida katlaruumis kergestisüttivaid materjale.

Katla elektriühendused

Ühendamist vooluvõrku tohib läbi viia ainult kvalifitseeritus elektrik. Ette on nähtud kasutada painduvat juhet ristlõikega 3/5 x 1,5mm2 . Seade on ettenähtud ühendamiseks 230 V vooluvõrku. Vajalik on max. 10 A kaitse.

Soovitused katla turbulaatorite valikuks

Kuna turbulaatorid katla  konvektiivtorudes on põhilised aerodünaamilise takistuse allikad, siis on otstarbekas neid valida lähtudes tarbija korstna parameetritest. Pelletipõletiga ja turbulaatoritega varustatud katlad vajavad võimsusel 20 kW korstna tõmmet 10 Pa (1 mmVs) ja võimsusel 30 kW vastavalt 20 Pa. Suurema tõmbe korral on soovitav kasutada suurema numbriga turbulaatoreid. Kuna korstna tõmme sõltub väga paljudest asjaoludest siis on alati soovitav korstna tõmmet mõõta ja vastavalt tõmbele valida ka katla turbulaatorid. Valmistatakse nelja erineva aerodünaamilise takistusega katelde turbulaatorid. Mida suurem Nr., seda suurem takistus. Suurema takistusega turbulaator tagab suurema katla kasuteguri.