KAMINAD

Kamin on kodu soojuse ja hubasuse allikas.

Õiget kaminat leida ei ole tõesti lihtne, sest kaminate valik on meeletu, ning enne kauplusesse minekut tasuks väike kodutöö endal ära teha. Võiks osata vastata vähemalt mõnele küsimusele, nagu näiteks: mis otstarbel kaminat koju soovitakse?

Õdus kamin kodus on väga tähtis, sest lisaks ilusale hubasele tulele ja disainielemendile, oodatakse healt kaminalt ka soojuse salvestamist. Kaminaprojekti loomine on tõsine meeskonnatöö, millest võtavad osa müügiinimene, disainer, kujundaja, projektijuht ning pottsepp. Kuigi ka korteritesse ja valmismajadesse on võimalik kaminat panna, on siin mitmeid takistavaid asjaolusid. Lihtsam ning tolmuvabam on kaminat paigaldada siis, kui on olemas sobivate parameetritega korsten, optimaalsete mõõtmetega – pikkus 4 m ja diameeter 200 mm. Korstna mõõtmed määravad suures osas ära, millist kaminat tohib kasutada. Näiteks avatud koldega kaminat ei ole võimalik ehitada väikse diameetriga korstnalõõri külge. Uuemates majades on üldjuhul arvestatud kaminapaigalduse võimalusega, s.t korterisse on toodud moodulkorsten. Kuid samuti on vanemate korterelamute ülemise korruse elanikel võimalik paigaldada kamina jaoks roostevaba moodulkorsten. Luba on vaja hankida kas ühistult, linna- või valla ehitusspetsialistilt. On olnud juhtumeid, kui luba on antud ka allpoolasuvatele korteritele, seal paigaldatakse korsten välisseina, kus ei ole aknaid. Põhimõtteliselt sobib korterelamusse enamik kaminaid, ahjud aga oma suure kaalu pärast mitte. Seega sobib korterisse lisakütteseadmena kerge valmiskamin, sest põranda kandetalad ei pea mitmetonnise ahju raskusele vastu. Kaminaga kütmisel on toaõhk mahedam ning mõnusam, korter ise väärikam ning meeleolu erilisem. Põhimõtteliselt saab ka kaminat paigaldada kortermaja mõnele teisele korrusele peale viimase, kuid selleks tuleb püstitada mööda välisseina jooksev lõõr, mille paigaldus vajab ühistu luba.

Alustage kamina otstarbest ning eelarvest
Millest alustada kamina valikul? Kamina ostmisel on kõige olulisem edasine kasutuseesmärk – kas see on põhiliselt dekoratiivne või mõeldud tõsise küttekaminana. Asjalik küttekamin salvestab soojust. Disaini poolest on vanaaegsemad tellis- või pottkaminad. Samas võib mõlemaid vastavalt oma soovile ümber kujundada – tellise üle krohvida ning ka pottkamina värvi ning kujundust saab valida.
Peenemad näevad välja keraamiliste plaatidega kaetud ahjud ning kaminad ja voolukiviahjud. Põhjamaise päritoluga voolukiviahjud on suured ahjumonstrumid, mis salvestavad kivimassi kuumust ja püsivad peale ühekordset kütmist soojana kuni kolm ööpäeva. Suur ja massiivne ahi tagab väiksema massiga ahjudest ühtlasema ja pikema soojuse eraldumise. Voolukiviahjus akumuleerib soojust tavalisest tellisest kuni kolm korda suurema erikaaluga voolukivi. Kuna ahi on suure massiga, tuleb ahi ehitada tugevale aluspõhjale.
Kamina valikul on tähtis koostada eelarve, et kui palju ollakse nõus kaminale kulutama ning hea oleks teada, mis eesmärk kaminal peaks olema. On kaminaid, millega oleks võimalik kütta kuni 150 m² pinda, ning ka selliseid, mis pakuvad vaid tuleilu ning hubasust.

Kamina otstarve ja maitse
Kamina tüüp sõltub maitsest ja vajadusest. Teatud kaminad on tõesti ettenähtud peamiselt meeleolu loomiseks, nt. dekoratiivkaminad. Soojasalvestamise funktsiooni täidavad paremini massiivsemad ahjud. Aga näiteks korteri viimasele või maja teisele korrusele, suuri ahje nende massiivsuse tõttu kasutada ei saa, võib paigaldada kaalult kergemad, kuid ka soojussalvestamise võimega küttekolded. Näiteks kergema kaaluga kaminahjud, mis hoiavad sooja hommikuni. Või siis metallist ning voolukivist kombineeritud valmiskaminahjud. Kõige odavamad on malmist või metallist kaminad, mis annavad sooja senikaua, kui tuli on all.

Vastavalt otstarbele võib kaminad jaotada enamvähem neljaks kategooriaks:
1) metallist või malmist kaminasüdamiku baasil ehitatavad kaminad
2) valmiskaminad ehk disainkaminad
3) lahtise koldega kaminad
4) soojust akumuleerivad kamin-ahjud.

Malmist või metallistkaminasüdamiku baasil ehitatava kaminaga on võimalik kütta pea kogu maja. Malmist või terasest südamiku peale ehitatakse soojakapp/kubu, mis on seest kaetud fooliumvillaga. Külm õhk juhitakse kaminasüdamiku ja kesta vahele, kus toimub õhu paisumine ning siis surutakse soe õhk torustikku, mille kaudu soojus jõuab teistesse ruumidesse. Kamin viimistletakse reeglina kas dolomiidi, marmori,graniidi või muu kattekiviga.

Kaminakütet kasutatakse mitmetes uuselamurajoonides põhiküttena, miinuseks on vaid see, et sooja saab vaid siis, kui kaminas on tuli. On ka selliseid kaminasüdamikke, kus toimub topeltpõlemine ehk puugaasi järelpõlemine ning põletatavatest puudest on võimalik saada rohkem energiat. Tõmbe abil juhitakse õhk esmaseks põlemiseks läbi seinte ja tagumisest seinast juhitakse juurde lisaõhk ning leegis tekib kõrgemal temperatuuril veel järelpõlemine.

Valmiskamina võib paika panna ilma eelneva projektita. Poest ostetud kamina paigaldab meister paari-kolme tunniga ning seetõttu sobivad just valmiskaminad korteritesse või valmismajadesse. Valmiskaminad on arvestatavad ainult lisakütteallikana, mitte põhiküttena.
Valmiskaminate kolded on tavaliselt tunduvalt väiksemad, nende põlemisaeg ja küttevõimsus sellepärast ka piiratud. Kuid väikese kaminaga saab samuti luua õdusat meeleolu ning kaminasoojus on ikka midagi muud kui keskkütte oma. Keraamilise ümbrisega kaminad kiirgavad õhku, kasulikke negatiivseid ioone, mis annavad inimorganismile energiat.

Lahtise tulekoldega kaminad on ilma metallist südamiku ning ilma klaasita. Lahtiste kaminate kasutegur on alla 20%; pigem viivad lahtised kaminad sooja õhku toast välja ning seega ei sobi need kaminad kütteallikana. Samuti on puidu põlemisaeg väga lühike (ca 30 minutit), kuna kamin saab liiga palju hapnikku peale, kinnises kaminas põlevad puud aga u 3–5 tundi. Samuti laseb lahtine kamin suitsu ruumi tagasi ning võib tuhka ning tahmagi sisse lüüa.

On olemas nn. kaminahjud, mis on tegelikult tavapärased ahjud, klaasustega. Efekt kaminahjul on tavalise ahjuga võrreldes lühema perioodiga. Ahi töötab soojuskiirguse põhimõttel. Kaminahi köetakse ca 2 tunniga soojaks, suitsugaasid soojendavad soojustsalvestava kivimassi ning ahi annab edasi soojuskiirgust ca 24–48 tunni jooksul, kütma peaks kord päevas. Soojust akumuleerib ainult mass, seetõttu peaksid korralikud ahjud kaaluma 1500–2500 kg. Kaminahi eristub kaminast eelkõige oma kaalu poolest.

Kuhu kamin paigaldada, keset tuba, nurka või seinaäärde?

Päris põnevad tunduvad nn. keset ruumi paigutatavad küttekolded. Aga mis on nende plussid ja miinused? Keset tuba paigaldatavad kaminad eeldavad väga suurt ruumi, kus see ei segaks igapäevaelu ning liikumist. Peamiselt on keset ruumi ja lakke kinnitatavad kaminad kena disainiga ning mõjuvad ka ilma tuleta disainielemendina, keerleva kamina aga võib keerata vastavalt vajadusele kas eluruumi või söögitoa poole. Aga kui tegemist on lahtise kaminaga, siis iga päev seda ei köeta; ning suvel on see kamin ruumis ülearune. Enamasti on sellised kaminad avatud küttekoldega, mis aga ei ole meie kliimas just parim valik, sest: esiteks ei ole avatud kamin kütmiseks efektiivseim valik (puudekulu kütmisel kordades suurem); risk, et lahtisest koldest pillub sädemeid, on kordades suurem.
Keset tuba paigaldatavaid kaminaid on kahte sorti – massiivsemad ja suuremad kaminad/ahjud ning kaminad, mis on mõeldud pigem tule iluks.
Kütte kamina/ahju eesmärki täitvad keset tuba paigutatavaid kaminaid saab kasutada ka ruumieraldajana, nt. köögi ning elutoa vahele, kus elutoapoolel on klaasist uks tule vaatamiseks ning köögipoolel praeahi. Aga klaasist uksed võivad olla ka mõlemale poole. Kütte kaminahjud on kas tellistest, voolukivist ja/või kaetud keraamiliste plaatidega.

Soodsam soojus
Soodsam, aga samas väiksema küttekasuteguriga variant on ehitada küprokplaadist sein, isoleerida see tulekindlavillaga ning paigaldada kahepoolsete ustega malmist või metallist kaminasüdamik.
Põhiliselt dekoratiivkasutuseks on ümara kujuga valmiskaminad päris keset tuba.
Ohutuse seisukohalt on valmiskaminate puhul tuleõnnetuse oht väiksem, täiskasvanud inimene ei pea palju muretsema. Ikkagi tasub arvestada, et kamina klaas ning uks on kuumad. Lastel tuleks ükskõik millise kütteseadme puhul silma peal hoida. Lastele on keset tuba asetsevad disainkaminad suuremaks ohuks kui nurgas või seinaääres asuvad küttekolded, ning siis peaks kaminale aia ümber ehitama.
Kui on võimalus paigaldada koju nurgakamin kui ka sirgeseinakamin, siis milline valik on eesmärgipärasem? Nurgakaminate konstruktsioon on keerulisem ning raskemad kui otse seina äärde paigaldatavad kaminad ning selletõttu on nende hind veidi kallim. Aga samas annab suurem kaal nurgakaminale suurema ja pikemaajalise soojasalvestamisvõime. Nurgakaminale on seinaäärse kaminaga võrreldes lihtsam ruumis koht leida. Seinakamina soojajaotus on parem, kui nurgakamin levitab kuuma õhku ruumi ühest seinast, siis seinakamina saab paigutada keset ruumi ning kamin on avatud kolmest küljest. Seinakaminate valik on suurem ja parem.

Värskendus vanale kaminale
Mida teha vana kaminaga, mille välimust on ajahammas räsinud? Kas saab kaminat lihtsate vahenditega parandada? Üks võimalus on katta vana kamin looduskiviga, keraamilise plaadiga või vajadusel krohvida ning värvida.
Kui vanast kiviahjust on kivid välja kukkunud, tuleb ahi renoveerimiseks lahti võtta, pigem on odavam juba ehitada uus. Uue ahju kasuks räägib ka kasutusmugavus, paremad kaasaegsed ökonoomsed materjalid ning välimus.
Kui aga ahi on säilinud ilusa ning kasutuskõlblikuna, siis miks mitte renoveerida. Samuti on pliitide jaoks müügil pliidiukse- ja praeahjukomplektid. Paljud neist toodetakse Eestis, arvestades pottseppade nõuandeid ning vanade pliitide standardseid mõõtmeid. Pliidiust on lihtne vahetada, vana pliidikolle tuleb puhastada ning uus uks sisse panna. Tulemus näeb vägagi kaasaegne välja.
Väliste vigastuste korral on kõige lihtsam uuendada telliskivikaminat. Näiteks uuendada kivide vahelised vuugid ning puhastada kivid liivapaberi või traatharjaga. Ning siis võib kivid üle krohvida sobivasse tooni. Saab ka nii metall- kui malmkamina ust ning ka väliskesta kuumakindla värviga üle värvida.