Põhjused, miks valida kamin, pliit või ahi siit:
Küsi julgelt hinnapakkumist!
E-mail: kaminakeskus@gmail.com
 |
Tallinnas Turu plats 5 Tel: +372 5881 2360 Kauplus avatud: E-R:10-18 Parkimine tasuta! Vaata asukohta kaardilt |
 |
Pärnus Riia mnt 181 Tel.+372 5592 9915 Kauplus avatud E-R:10-18 L:10-14 Parkimine tasuta! Vaata asukohta kaardilt |
 |
Viljandis Kauba 8 Kauplus avatud E-R:10-16 info tel: +372 555 15028 Parkimine tasuta! Vaata asukohta kaardilt |
Kaminad muudavad kodu hubasemaks
Kaminad, kuidas valida?
Kaminad viimistletakse reeglina kas dolomiidi, marmori, graniidi või muu kattekiviga.
Kaminad ning nende hooldus
Külma ja märja ilmaga, istudes põleva kamina ees tugitoolis , vaadates kaminas tuld ning kuulates puude praksumist, mõtled tahtmatult – mis võiks olla veel parem? Nii, räägime kamina hooldusest ja tuleohutus eeskirjade järgimisest kamina kasutamisel. Enne kaminasse tule tegemist, eriti kui kaminat ei ole kasutatud pikka aega, kontrollige korstnalõõri seisukorda tugeva valgusega nt. taskulambiga, kas on lõõris takistusi nt. lindude pesi, välja kukkunud telliseid või on pigi ning praod korstnasse tekkinud. Märgade küttepuude põlemisel kaminas tekib korstna siselõõri kondensaat mis tekitab pigi, mis kasvab sõna-otseses mõttes nagu seen, kuivades ja paksenedes. Eemaldage korstnast pigi, mis võib olla väga häiriv ning tekitada korstna põlengut. Seetõttu kasutage kaminas ainult kuiva küttepuud. Ärge kunagi kasutage kaminas presspuidust puitlaastplaate. See puit on immutatud erinevate kemikaalidega, mis on mürgised.
Kui teil on lahtine kamin siis kasutage kamina kolde ees kaitseekraani, et vältida sädemete lendumist tuppa. Samuti vajab kaminatuli palju värsket õhku, et see põleks korralikult.Kui õhku ei ole piisavalt, siis võib kamin suitsu tuppa ajada. Ärge jätke kaminas tuld kunagi järelevalveta. Veenduge, et söed hõõguvad, mitte ei pole leegiga kui sulgete ahju/kamina.Kui tühjendate kaminat/ahju tuhast, veenduge ,et tuhas ei oleks hõõguvaid süsi.Tuha välja viimiseks oleks parim kaanega metallist konteiner.Hoidke tulekustuti läheduses ja ärge lubage lastel mängida tulega. Toredaid kaminaga veedetud õhtuid! Kamin kodus on muutumas üha populaarsemaks. On nii tore vaiksel õhtul vaadata elusat tuld ja puhata raskest tööpäevast. Kaminaid on järgmist tüüpi: gaasi-, puidukaminad ja elektrikaminad. Elektrikaminaid-, erinevalt teistest kaminatest on kergem paigaldada ning kasutada. Elektrikamin ei ole ainult elegantne mööbliese, vaid ka eelsoojendi. Gaasikaminad ja puitkaminad nõuavad paigaldust ning ühendamist suitsulõõri vastavalt tuleoutus reeglitele. Lisaks korstnal ei tohiks olla rohkem kui kaks põlve/pööret ja kaldenurk horisontaaltasandi suhtes – mitte vähem kui 45 kraadi.Mida suurem nurk, seda tõhusamalt korsten toimib. Samuti on vajalik läbi mõelda, kuhu kamin paigaldada, kas eraldi kaminruumi, kontorisse või elutuppa. Materjalid, millest kaminaid ehitatakese, on väga mitmekesised.Väga populaarne on tellis, kuid samuti kaetakse kaminaid looduslike materjalidega nagu: marmor, travertiin, graniit, liivakivi, metall – raud ja teras, puit – tamm, kirss, vaher.
Võimas tuli meelitab meie pilku nagu magnet ja nii me armastame kamina ees istuda ja lõõgastuda.
Kaminad
Elektri kõrge hind ja katkestuste kartus on suunanud koduomanike kaminaid ostma.
Kaminate nõudlus on juba nii suur, et tootjad ei suuda sammu pidada.
Kaminate müügikonsultant Andrus ütles, et ei ole oma 30 aasta pikkuse karjääri jooksul nii suurt kaminate nõudlust näinud. Huvilisi on kaminatele nii palju, et kõigile pole enam kaupa, mida müüa. “Isegi sellist elementaarset asja, nagu pottsepa jaoks on ahjude šamott-tellis, on raske saada.”
Nii ei ole vaid Eestis. Andrus rääkis, et Euroopa kaminate tootjatele laekub tellimusi neli-viis korda rohkem kui tavaliselt.
“Mul eelmine nädalgi käis siin üks tehase esindaja – nad on küll avanud kaminate ja pliitide kolm uut tootmisliini, võtnud tööle sadu uusi inimesi, aga see ju tähendab, et on vaja uusi materjale. Hetkel ei nähta, et see kuidagi paremaks läheb.”
Ahjude, kaminate ning pliitide vastu tõusis huvi esmalt pandeemia ajal kirjeldab teise ettevõtte Kaminakeskuse juhataja Hannes Puu.
“Paljud inimesed üritasid oma talukohtadesse suvilatesse minna. Aga need suvilad ja talukohad olid mõeldud suvel olemiseks. Seal ei olnud piisavalt ahjusid ja kaminaid,” rääkis Puu.
Möödunud sügisest kui gaasi- ning elektrihind tõusma hakkas kasvas kaminate ja ahjude huvi veelgi. Ning nii ühes energiahindade tõusuga. “Kõige rohkem on muidugi eramajade omanikke, kes varasemalt läksid elektrikütte ja soojapumpade peale,” kirjeldas Puu.
Kuid on ka korteriomanikke, ridamaja elanikke, inimesi nii linnast kui ka maalt. Enim on nõudlust odavate kaminate ja pliitide järele, ütles Puu. “Valmis metallpliitide ja kaminate järele, mis kütab ja kus on võimalik toitu peal valmistada. Soovitakse muidugi kõige rohkem 500 euro ringis tooteid, aga nende just odavamate kaminate saadavus on kõige halvem,” rääkis ta.
Andrus ütles, et kui 20 aastat tagasi ihaldasid kliendid kõige võimsamaid kaminaid, siis nüüd hoiavad majad paremini sooja ning kaminad on tagasihoidlikumad. “Teine pool on see, et väga suur huvi on ahjude vastu, kus saab soojust akumuleerida. Tänu sellele jaotub see võimsus ajas palju ühtlasemalt ruumis, kuhu ahi on pandud.”
Elektrihinna tõus on vesi kaminamüüjate veskile
Kiire elektrihinna tõus on pannud eramute omanikke taas rohkem puuküttel töötavate kaminate poole vaatama ning kaminate, ahjude ja katelde ostmine on viimastel kuudel hüppeliselt kerkinud.
Kaminakeskuse juht, Viljandis Kaminapoodi pidav Hannes Puu ütles, et mullusega võrreldes on kaminate ahjude ja pliitide müük kerkinud veerandi võrra, sarnast numbrit nimetasid konkurendid ning selle taga on olnud eelkõige elektrihinna kiire kerkimine. “Inimesed on võrdlemisi murelikud, sest elektrihind on mitmekordistunud, õhksoojuspumpade kõrvale või asemele soetatakse nüüd puu- või pelletiküttega kaminad, inimesed tahavad elamise küttehindade ülikiiret tõusu ära hoida,” kõneles ta.
“Hetkel ostetakse kõige rohkem neid puidu või pelletiga toimivaid kaminad, mida saab kiiresti paigaldada: malmist või terasest kaminasüdamikke või kaminad, mida saab ise paika panna, korstna ning lõõriga ühendada, pottseppadel on kuni aastane tööjärg ees,” pajatas Hannes Puu. Maakohtadesse ostetakse tema sõnutsi rohkem halupuuga köetavad kaminad, linna peamiselt pelletkaminad ja ahjud.
Hannes Puu ettevõte müüb kaminad ja ahjud oma kauplustes kõikjal Eestis ning läbi interneti naaberriikidesse. “Tarned on ka paar nädalat pikenenud. Kuna metalli hind on aastaga 180 protsenti tõusnud, ja kõik muu, mida kaminate tootmiseks vajatakse jõudsalt kerkinud, siis iga järgmine partii on eelmisest kallim- kütuse hinna kerkimise tõttu on ka veohinnad tõusnud, seega kaminad ahjud ja pliidid kallinevad ning järgmisel aastal tõenäoliselt kerkivad veel päris palju ,” sõnas Hannes Puu. Ta teadis rääkida, et inflatsiooni peljates on paljud, kel kavas uus kamin või ahi elamisse järgmisel aastal paigaldada, selle juba kuuri alla või garaaži valmis ostnud ning ta arvas, et olusid arvestades on selline tegevus igati mõistlik.
Inimeste soovid ja vajadused erinevad kuid kaminad on viimasel ajal Eestis üks soositumaid küttekoldeid. Soovi korral võib ehitada kamina, millega terve kodu soojaks kütta. Tuleilu nautimiseks pakuvad tootjad kaminaid väga laias valikus. Kamin peab sobima kogu kujunduskontseptsiooniga, tuleb vaid leida see õige.
Ei ole päris ükskõik, kus kamin ruumis paikneb. Kaminatuli võib olla väga madalal, põrandapinnast veidike kõrgemal, aga ka päris kõrgel seinal. Kamina võib paigutada ruumi keskele, riputada lakke või süvistada põrandasse. Otsus tehakse selle järgi, kuhu koguneb seltskond, kes end tulepaistele mõnulema seab.
Kamin peaks olema hästi vaadeldav. Kui ruumis on juba olemas kivikorsten, siis on kaminakoht sellega määratud, täpsemat kavandit tehes tuleb vaid jälgida, et kaminasuu jääks õigesse suunda. Moodulkorstent ei saa ka päris igale poole paigaldada, eriti siis, kui lae kohal on järgmised korrused.
Kõige rohkem on levinud kaminasüdamikud, millele kipsplaadist korpus ümber ehitatakse. Uudsemad on valmistoodanguna pakutavad vahva kujundusega disainkaminad.
Kaminate ehitamisel on kindlasti tähtis jälgida tuleohutus nõudeid. Lihtsam on välikaminate ehitus, millega tõepoolest paljud hakkama võivad saada. Kõike saab alati uuesti teha, ka tehtud vigu parandada. Eriti lihtne on kaminasüdamiku ümber ehitatud korpusele uut kuju või nägu anda. Kivist kaminad on väga kapitaalselt tehtud ja tavaliselt neid ei muudeta. Muidugi võib väliskujunduses midagi juurde ehitada või viimistlust muuta (näiteks üle krohvida või värvida). Mõnikord on vanad kaminahjud nii unikaalsed, et neid tasub kindlasti säilitada. Teisalt võib kaminahi olla lihtsalt interjööriga sobiv meeleolukas või vaimukas detail, mida pole mõistlik maha lõhkuda.
JÄRGI KAMINA ÕIGE KÜTMISE JUHISEID
Põlemine vajab õhku
1 kg puidu põlemiseks läheb tarvis 9 m3 õhku. Kui õhu juurdevoolu piirata tekib mittetäielik põlemine ja sooja eraldub kuni 70% vähem.
Siiber peab olema kogu kütmise aja täielikult avatud. Peamiseks viletsa tõmbe põhjuseks on puudulik värske õhu juurdevool ruumi. Hoonete renoveerimise ja soojustamise käigus jätke hoonele õhu sissevõtuavad.
Väldi ülekütmist
Metallkaminatel järgi valmistaja poolt etteantud kütusekoguseid ja kütmise kestvust.
Ahju ei tohi panna liiga palju kütet korraga. Tugeval kütmisel paisuvad kivid ebaühtlaselt ja ahju müüritis hakkab pragunema.
Liigkütmine on hoone süttimise üheks levinumaks põhjuseks.
Vali sobiv küttematerjal
Ahju, pliiti ja kaminat küta halupuuga, puitbrikett jäta metallkamina või saunaahju jaoks.
Küte olgu kuiv
Märjast puidust eraldub väga palju veeauru, mis ladestub korstnalõõri seintele. Selle tagajärjel kattub lõõr pigiga, mis võib süttida ja tekitada tuleohltiku olukorra.
Ära põleta prügi
Kasuta küttekoldes vaid kütteseadme valmistaja poolt soovitatud küttematerjali.Prügi vii prügikasti.
Kui korsten läks põlema
Kui avastad korstnapõlengu, sulge siibrid ja õhuluugid. Kontrolli, et korstna läheduses ei oleks süttivaid materjale. Peale korstna põlengut kutsu korstnapühkija.
Kamin on kodu soojuse ja hubasuse allikas.
Õiget kaminat leida ei ole tõesti lihtne, sest kaminate valik on meeletu, ning enne kauplusesse minekut tasuks väike kodutöö endal ära teha. Võiks osata vastata vähemalt mõnele küsimusele, nagu näiteks: mis otstarbel kaminat koju soovitakse?
Õdus kamin kodus on väga tähtis, sest lisaks ilusale hubasele tulele ja disainielemendile, oodatakse healt kaminalt ka soojuse salvestamist. Kaminaprojekti loomine on tõsine meeskonnatöö, millest võtavad osa müügiinimene, disainer, kujundaja, projektijuht ning pottsepp. Kuigi ka korteritesse ja valmismajadesse on võimalik kaminat panna, on siin mitmeid takistavaid asjaolusid. Lihtsam ning tolmuvabam on kaminat paigaldada siis, kui on olemas sobivate parameetritega korsten, optimaalsete mõõtmetega – pikkus 4 m ja diameeter 200 mm. Korstna mõõtmed määravad suures osas ära, millist kaminat tohib kasutada. Näiteks avatud koldega kaminat ei ole võimalik ehitada väikse diameetriga korstnalõõri külge. Uuemates majades on üldjuhul arvestatud kaminapaigalduse võimalusega, s.t korterisse on toodud moodulkorsten. Kuid samuti on vanemate korterelamute ülemise korruse elanikel võimalik paigaldada kamina jaoks roostevaba moodulkorsten. Luba on vaja hankida kas ühistult, linna- või valla ehitusspetsialistilt. On olnud juhtumeid, kui luba on antud ka allpoolasuvatele korteritele, seal paigaldatakse korsten välisseina, kus ei ole aknaid. Põhimõtteliselt sobib korterelamusse enamik kaminaid, ahjud aga oma suure kaalu pärast mitte. Seega sobib korterisse lisakütteseadmena kerge valmiskamin, sest põranda kandetalad ei pea mitmetonnise ahju raskusele vastu. Kaminaga kütmisel on toaõhk mahedam ning mõnusam, korter ise väärikam ning meeleolu erilisem. Põhimõtteliselt saab ka kaminat paigaldada kortermaja mõnele teisele korrusele peale viimase, kuid selleks tuleb püstitada mööda välisseina jooksev lõõr, mille paigaldus vajab ühistu luba.
Alustage kamina otstarbest ning eelarvest
Millest alustada kamina valikul? Kamina ostmisel on kõige olulisem edasine kasutuseesmärk – kas see on põhiliselt dekoratiivne või mõeldud tõsise küttekaminana. Asjalik küttekamin salvestab soojust. Disaini poolest on vanaaegsemad tellis- või pottkaminad. Samas võib mõlemaid vastavalt oma soovile ümber kujundada – tellise üle krohvida ning ka pottkamina värvi ning kujundust saab valida.
Peenemad näevad välja keraamiliste plaatidega kaetud ahjud ning kaminad ja voolukiviahjud. Põhjamaise päritoluga voolukiviahjud on suured ahjumonstrumid, mis salvestavad kivimassi kuumust ja püsivad peale ühekordset kütmist soojana kuni kolm ööpäeva. Suur ja massiivne ahi tagab väiksema massiga ahjudest ühtlasema ja pikema soojuse eraldumise. Voolukiviahjus akumuleerib soojust tavalisest tellisest kuni kolm korda suurema erikaaluga voolukivi. Kuna ahi on suure massiga, tuleb ahi ehitada tugevale aluspõhjale.
Kamina valikul on tähtis koostada eelarve, et kui palju ollakse nõus kaminale kulutama ning hea oleks teada, mis eesmärk kaminal peaks olema. On kaminaid, millega oleks võimalik kütta kuni 150 m² pinda, ning ka selliseid, mis pakuvad vaid tuleilu ning hubasust.
Kamina otstarve ja maitse
Kamina tüüp sõltub maitsest ja vajadusest. Teatud kaminad on tõesti ettenähtud peamiselt meeleolu loomiseks, nt. dekoratiivkaminad. Soojasalvestamise funktsiooni täidavad paremini massiivsemad ahjud. Aga näiteks korteri viimasele või maja teisele korrusele, suuri ahje nende massiivsuse tõttu kasutada ei saa, võib paigaldada kaalult kergemad, kuid ka soojussalvestamise võimega küttekolded. Näiteks kergema kaaluga kaminahjud, mis hoiavad sooja hommikuni. Või siis metallist ning voolukivist kombineeritud valmiskaminahjud. Kõige odavamad on malmist või metallist kaminad, mis annavad sooja senikaua, kui tuli on all.
Vastavalt otstarbele võib kaminad jaotada enamvähem neljaks kategooriaks:
1) metallist või malmist kaminasüdamiku baasil ehitatavad kaminad
2) valmiskaminad ehk disainkaminad
3) lahtise koldega kaminad
4) soojust akumuleerivad kamin-ahjud.
Malmist või metallistkaminasüdamiku baasil ehitatava kaminaga on võimalik kütta pea kogu maja. Malmist või terasest südamiku peale ehitatakse soojakapp/kubu, mis on seest kaetud fooliumvillaga. Külm õhk juhitakse kaminasüdamiku ja kesta vahele, kus toimub õhu paisumine ning siis surutakse soe õhk torustikku, mille kaudu soojus jõuab teistesse ruumidesse. Kamin viimistletakse reeglina kas dolomiidi, marmori,graniidi või muu kattekiviga.
Kaminakütet kasutatakse mitmetes uuselamurajoonides põhiküttena, miinuseks on vaid see, et sooja saab vaid siis, kui kaminas on tuli. On ka selliseid kaminasüdamikke, kus toimub topeltpõlemine ehk puugaasi järelpõlemine ning põletatavatest puudest on võimalik saada rohkem energiat. Tõmbe abil juhitakse õhk esmaseks põlemiseks läbi seinte ja tagumisest seinast juhitakse juurde lisaõhk ning leegis tekib kõrgemal temperatuuril veel järelpõlemine.
Valmiskamina võib paika panna ilma eelneva projektita. Poest ostetud kamina paigaldab meister paari-kolme tunniga ning seetõttu sobivad just valmiskaminad korteritesse või valmismajadesse. Valmiskaminad on arvestatavad ainult lisakütteallikana, mitte põhiküttena.
Valmiskaminate kolded on tavaliselt tunduvalt väiksemad, nende põlemisaeg ja küttevõimsus sellepärast ka piiratud. Kuid väikese kaminaga saab samuti luua õdusat meeleolu ning kaminasoojus on ikka midagi muud kui keskkütte oma. Keraamilise ümbrisega kaminad kiirgavad õhku, kasulikke negatiivseid ioone, mis annavad inimorganismile energiat.
Lahtise tulekoldega kaminad on ilma metallist südamiku ning ilma klaasita. Lahtiste kaminate kasutegur on alla 20%; pigem viivad lahtised kaminad sooja õhku toast välja ning seega ei sobi need kaminad kütteallikana. Samuti on puidu põlemisaeg väga lühike (ca 30 minutit), kuna kamin saab liiga palju hapnikku peale, kinnises kaminas põlevad puud aga u 3–5 tundi. Samuti laseb lahtine kamin suitsu ruumi tagasi ning võib tuhka ning tahmagi sisse lüüa.
On olemas nn. kaminahjud, mis on tegelikult tavapärased ahjud, klaasustega. Efekt kaminahjul on tavalise ahjuga võrreldes lühema perioodiga. Ahi töötab soojuskiirguse põhimõttel. Kaminahi köetakse ca 2 tunniga soojaks, suitsugaasid soojendavad soojustsalvestava kivimassi ning ahi annab edasi soojuskiirgust ca 24–48 tunni jooksul, kütma peaks kord päevas. Soojust akumuleerib ainult mass, seetõttu peaksid korralikud ahjud kaaluma 1500–2500 kg. Kaminahi eristub kaminast eelkõige oma kaalu poolest.
Kuhu kamin paigaldada, keset tuba, nurka või seinaäärde?
Päris põnevad tunduvad nn. keset ruumi paigutatavad küttekolded. Aga mis on nende plussid ja miinused? Keset tuba paigaldatavad kaminad eeldavad väga suurt ruumi, kus see ei segaks igapäevaelu ning liikumist. Peamiselt on keset ruumi ja lakke kinnitatavad kaminad kena disainiga ning mõjuvad ka ilma tuleta disainielemendina, keerleva kamina aga võib keerata vastavalt vajadusele kas eluruumi või söögitoa poole. Aga kui tegemist on lahtise kaminaga, siis iga päev seda ei köeta; ning suvel on see kamin ruumis ülearune. Enamasti on sellised kaminad avatud küttekoldega, mis aga ei ole meie kliimas just parim valik, sest: esiteks ei ole avatud kamin kütmiseks efektiivseim valik (puudekulu kütmisel kordades suurem); risk, et lahtisest koldest pillub sädemeid, on kordades suurem.
Keset tuba paigaldatavaid kaminaid on kahte sorti – massiivsemad ja suuremad kaminad/ahjud ning kaminad, mis on mõeldud pigem tule iluks.
Kütte kamina/ahju eesmärki täitvad keset tuba paigutatavaid kaminaid saab kasutada ka ruumieraldajana, nt. köögi ning elutoa vahele, kus elutoapoolel on klaasist uks tule vaatamiseks ning köögipoolel praeahi. Aga klaasist uksed võivad olla ka mõlemale poole. Kütte kaminahjud on kas tellistest, voolukivist ja/või kaetud keraamiliste plaatidega.
Soodsam soojus
Soodsam, aga samas väiksema küttekasuteguriga variant on ehitada küprokplaadist sein, isoleerida see tulekindlavillaga ning paigaldada kahepoolsete ustega malmist või metallist kaminasüdamik.
Põhiliselt dekoratiivkasutuseks on ümara kujuga valmiskaminad päris keset tuba.
Ohutuse seisukohalt on valmiskaminate puhul tuleõnnetuse oht väiksem, täiskasvanud inimene ei pea palju muretsema. Ikkagi tasub arvestada, et kamina klaas ning uks on kuumad. Lastel tuleks ükskõik millise kütteseadme puhul silma peal hoida. Lastele on keset tuba asetsevad disainkaminad suuremaks ohuks kui nurgas või seinaääres asuvad küttekolded, ning siis peaks kaminale aia ümber ehitama.
Kui on võimalus paigaldada koju nurgakamin kui ka sirgeseinakamin, siis milline valik on eesmärgipärasem? Nurgakaminate konstruktsioon on keerulisem ning raskemad kui otse seina äärde paigaldatavad kaminad ning selletõttu on nende hind veidi kallim. Aga samas annab suurem kaal nurgakaminale suurema ja pikemaajalise soojasalvestamisvõime. Nurgakaminale on seinaäärse kaminaga võrreldes lihtsam ruumis koht leida. Seinakamina soojajaotus on parem, kui nurgakamin levitab kuuma õhku ruumi ühest seinast, siis seinakamina saab paigutada keset ruumi ning kamin on avatud kolmest küljest. Seinakaminate valik on suurem ja parem.
Värskendus vanale kaminale
Mida teha vana kaminaga, mille välimust on ajahammas räsinud? Kas saab kaminat lihtsate vahenditega parandada? Üks võimalus on katta vana kamin looduskiviga, keraamilise plaadiga või vajadusel krohvida ning värvida.
Kui vanast kiviahjust on kivid välja kukkunud, tuleb ahi renoveerimiseks lahti võtta, pigem on odavam juba ehitada uus. Uue ahju kasuks räägib ka kasutusmugavus, paremad kaasaegsed ökonoomsed materjalid ning välimus.
Kui aga ahi on säilinud ilusa ning kasutuskõlblikuna, siis miks mitte renoveerida. Samuti on pliitide jaoks müügil pliidiukse- ja praeahjukomplektid. Paljud neist toodetakse Eestis, arvestades pottseppade nõuandeid ning vanade pliitide standardseid mõõtmeid. Pliidiust on lihtne vahetada, vana pliidikolle tuleb puhastada ning uus uks sisse panna. Tulemus näeb vägagi kaasaegne välja.
Väliste vigastuste korral on kõige lihtsam uuendada telliskivikaminat. Näiteks uuendada kivide vahelised vuugid ning puhastada kivid liivapaberi või traatharjaga. Ning siis võib kivid üle krohvida sobivasse tooni. Saab ka nii metall- kui malmkamina ust ning ka väliskesta kuumakindla värviga üle värvida.
Ahjud mis säilitavad soojust
Ahjud
Ahju tellima hakates on oluline leida oma vajadustega sobivaim ahju tüüp ning õige ahju suurus. Seega, kui on vaja ahju suvilatüüpi majja, kus tuld tehakse harva, sobib paremini kerge ahi või kaminahi. Kui aga ahi on põhiküte, on oluline võimalikult pikk salvestusaeg. Ahju kaal ja suurus peavad olema vastavuses ruumide küttevajadusega. Seejuures mõjutab hoone küttevajadust muu hulgas selle soojusisolatsioon, tihedus, külmade välisseinte ja akende pindala, õhuvahetus ja muudest allikatest tulev soojus.
Ahju valikul tuleb lähtuda sellest, millisesse interjööri ahi ehitatakse, mis on ruumi otstarve ja kui suure pinna peab ahi ära kütma. Ahju valimisel ei tohi lasta ennast eksitada kilovattidel, mida müüjad tihti kasutavad. Ahju puhul on eelkõige tähtis selle soojamahutavus, mis on otseses seoses ahju kaaluga. Mida raskem, seda rohkem aega kulub selle kütmiseks. Mida kergem on ahi, seda kiiremini ta kütab ruumi soojaks ja seda kiiremini ka jahtub. Kütmise eesmärgil sobivad tuppa nii ligi 24 tundi soojust kiirgav tavaline ahi kui ka kaminahi. Viimane on oma nime kiuste tõsiseltvõetav ahi, mille klaasuksest tulekolle läbi paistab. Ahjust teeb ahju ikka soojalõõri ehk soemüüri olemasolu. Küll aga on suur vahe, kas paluda pottsepalt pott- või plekkahju, lasta tulekolle ehitada tellistest või voolukivist. Tänapäeval tehakse ahjusid ka veel soojust salvestavast kuumakindlast valumassist valatud moodulitest, mille välisviimistluseks kasutatakse mitmesuguseid materjale, nagu krohv, glasuur ning plaadid-potid.
Plekist ahjusid, mis kujutavad endast plekist kesta sisse tellistest laotud soojalõõre enam eriti ei ehitata. Küll aga leidub neid rohkesti vanemates majades. Plekkahi kuumeneb ja seetõttu ka jahtub üsna kiiresti, miinuseks on veel väike koldeava. Plekkahjudel ei ole, võrreldes teiste ahjudega, ka nii head välimust, kuid selle saab valmis kõige kiiremini ning see on kõige odavam ahjutüüp.Plekkahjul varjab kest tellistesse tekkivad praod ära. Pottahi on klassikaline seest tellisahi, mis on pealt ahjupottidega kaetud. Tellisahjude puhul on kütteks vajaliku energiahulga kättesaamiseks tarvis põletada suurem hulk puitu, sest palju sooja väljub koos suitsuga korstnast, kuna tellis ei ole võimeline seda piisavalt kiiresti endasse salvestama. Punastest tellistest ahi võib praguneda juba esimestel kütmistel. Voolukivist ahi, mis on põhimõttelt moodulahi, hakkab tellisahjuga võrreldes kiiremini sooja andma. Temperatuur voolukiviahju pinnal tõuseb kuni 80 kraadini, tellisahjul umbes 50 kraadini. Voolukivist ahjude eeliseks on samade kütteomadustega kiviahjude ees pea kaks korda väiksemad mõõtmed, vastupidavus ja küttematerjali säästlikkus. Samuti on voolukiviahjude väljuvad suitsugaasid puhtamad kui kiviahjudel. Ahju hind sõltub kõige enam kasutatavast materjalist ja ahju ehitamise keerukusest. Eestis läheb ahju tellides kõige enam maksma materjal ja kallis tööjõud, siis on mõttekam tellida pigem kiiresti üleslaotav voolukiviahi. Näiteks kahekihilise tellisahju ladumine võtab aega 5–10 päeva, kuna nii sise- kui väliskest koosneb umbes 400–700 keraamilisest ahjutellisest. See on üks põhjus, miks voolukivist ahjud Euroopas üha enam populaarsust koguvad. Voolukivist ahjud pannakse püsti 1–2 päevaga. Ahju ehitajat palgates on tähtis teada, mida meistrimees on enne teinud. Ja mingil juhul ei tohi koonerdada, sest kõige tuleohtlikum asi majas on lahtine lõke ja seda ju tuli ahjus või kaminas on. Ühtegi ahju pole raske ehitada, kui tead, mida teed. Tuttav pottsepp aga ei pruugi osata kaua otsitud unelmate ahju laduda. Libapottseppade pärusmaa on plekkümbrisega ja ühekordse tellisvoodriga ahjud, mille ladumine ei nõua erioskusi. Ohutum on tellida ahi pikalt tegutsenud firmast, kus on ette näidata varem tehtud tööd.
Pliit on kodu süda
Pliidid
Kas ehk mõtled sinagi sügishämaruses kodu poole sammudes mõnikord igatsusega lapsepõlvekodu puuküttega pliidile, mis oli tõeline kodu süda? Kutsuvat soojust õhkuva pliidi kuumal raual lubati lastel küpsetada kartulikettaid või porgandiseibe, klimbisupi tegemise ajal aga taignakoogikesi. Hilja peale jäänud tulijat ootas lõunasöök soojas praeahjus või pliidi tagaserval. Pliidi soemüüri ligiduses kuivasid suusatamast tulnud laste sokid ja kindad, leigeks jahtunud pliidile aga seadis end mõnusalt kerra pere lemmikkiisu. Paljud kiidavad puupliidi ja soemüüri mõnusat kodusust taevani ning kinnitavad, et puupliidil tehtud toit on võrratult parema maitsega. Kahjuks aga määravad puupliidi olemasolu või puudumise mitte niivõrd meeldumused kui tingimused. On kodusid, kus pliidid ongi ainuvõimalikuks tulekoldeks.
Pliit on köögi süda. Seega tuleks ka pliidivalikusse vääriliselt suhtuda.
Puupliit on kodukujunduses taas ausse tõusnud, kuid kindlasti tuleb vanale pliidile kasuks väike värskenduskuur.
Näiteks võib kunagise Tartu valutehase malmraamis pliidi plekkuksed vahetada läbipaistvate vastu. Ka pliidi praeahjule võib panna kuumakindlast klaasist malmraamis ukse. Keeduplaatidega pliidiraud on vastupidavam, sest kuumenemisel on paisumisruum suurem. Samas võid pliidi ribiplaadile kas või 10 potti korraga peale panna.
Moodulkorsten, Korstnad
Korstnad
Korstnad on küttesüsteemi oluline osa. Moodulkorsten sobib kütteseadmetele, mille küttegaaside temperatuur ei ületa 600°C. Moodulkorstna kolm kihti tagavad täieliku tulekindluse ning selle suitsukanal on valmistatud 100% happekindlast keraamikast, mis on karastatud 1200°C juures. Moodulkorstna välimine kattekiht on valmistatud kergbetoonist, mida võib armeerida. Soojusisolatsiooniks on korstnal kivivill, mis on valmistatud anorgaanilisest sidusainest. Moodulkorstna komplekti kuuluvad ka keraamilised ühenduselemendid ja spetsiaalne tulekindel liim keraamiliste torude jaoks.
Katlad
Keskküttekatlad ja nende paigaldusjuhend
Katelt võib paigaldada ainult katlaruumi mis vastab „EVS 812-3 Ehitise tuleohutus. osa3: Küttesüsteemid“ nõuetele. Katelt tohib tõsta alusraami alt toetades. Katla peal asetsev vee väljumis-/tagastustoru ühendatakse katla küttesüsteemiga neliksegisti või spetsiaalse kollektori abil.
Katla suitsutoru ühendatakse korstnaga võimalikult lühikese suitsukäiguga kaldega üles. Keskküttekatel sobib kasutamiseks nii kinnise, kui ka lahtise küttesüsteemiga ja vee soojendamiseks.Katlad sobivad vastava jaotus/reguleerimissüsteemiga varustamisel ka põrandaküttele ning tarbeveele.
Katla põleti, mis valitakse vastavalt müügifirma soovitustele, paigaldatakse kolde ukse külge põleti monteerimisjuhendi nõuete kohaselt. Põleti peab sobima keskküttekatlaga.Katla ava kolde ukses on tehtud enamlevinud pelletipõletite jaoks kuid on võimalik tellida ka erilahendusega uksi.
Katla paigaldamisel tuleb täita “Surveseadme ohutuse seaduse” ja sellest tulenevate määruste ning juhendite nõudeid. Keskküttekatla paigaldamisel ja varustuse ning seadmetega komplekteerimisel üleskerkivad küsimused tuleb lahendada koostöös soojustehnika spetsialistiga. Peale paigaldamist on soovitav läbi viia katla katsetamine selleks, et määrata sobivamad tööreziimid ja soojuslik efektiivsus.
Kasutusjuhend
Katlad on ette nähtud puitpelletite või kerge kütteõli, põletamiseks. Katel töötab ilma käitaja alalise järelevalveta. Keskküttekatlad töötavad automaatse pelleti- või kütteõlipõletiga, mida kasutatakse vastavalt põleti kasutamisjuhendi nõuetele. Maksimaalse ökunoomsuse tagamiseks on katlad ette nähtud kasutamiseks sinna paigaldatud turbolaatoritega.
Katlad vajavad võimsusel 20 kW korstna tõmmet 10…20 Pa. Kui korstna loomulik tõmme ei ole piisav tuleb katlale paigaldada suitsugaasi tõmbeventilaator. Vee töörõhk katlas ei tohi ületada 2,5 baari. Juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadmed Kaitselüliti katla ühendusahelas peab olema õli- või gaaspõleti korral 6A ja pelletipõleti korral 10A. Katla koldeukse lõpplüliti peatab põleti töö kui koldeuks on avatud üle 60 sekundi. Maksimaalse temperatuuri termostaat peatab põleti töö, kui katlavee temperatuur saavutab 95°C.
Katla põleti töö jätkamine on võimalik siis, kui vee temperatuur on vähenenud ja termostaat on käsitsi tagastatud tööasendisse. Kaitseklapp avaneb, kui vee rõhk katlas ületab 2,5 baari.Keskküttekatla kaitseklapi korrasoleku kontrollimiseks tuleb seda käsitsi avada käepidemest. Toitepistik on ette nähtud katla elektrisüsteemi ühendamiseks elektrivõrguga ja tuleb ühendada kolmekontaktilisse maandusega pistikupessa.Katla põleti ühenduspistik komplekteeritakse koos põletiga.
Katla hooldus
pelleti põleti korral pelletite põletamise korral liigutatakse suitsutorude ja turbulaatorite puhastamiseks turbulaatorite raputi kangi. Seda võib teha töötaval katlal. Orienteeruvalt on turbulaatorite puhastamissagedus katlal kord nädalas. Normaalse töö tagamiseks ligikaudu 500 kg pelletite põletamise järel puhastada katla põleti rest ja kolle, tühjendada tuhapann, selleks tuleb katel seisatada.
Katlad on soovituslikult kord aastas põhjalikult hooldada.
Keskküttekatla küttepindade puhastamiseks avatakse ülemine luuk, raputatakse turbulaatoritelt sadestunud lahtine tuhk maha, eemaldatakse raputi teljed, tõmmatakse turbolaatorid välja ja puhastatakse harjaga. Samuti eemaldatakse katla suitsutorudest sinna sadestunud tahm vastava harja abil, olles eelnevalt ülemisse suitsukambrisse sattunud tahma ja tuha torude kaudu alla kodesse ajanud. Samaaegselt katla kolde puhastamisega tuleb puhastada ka põleti rest ja tühjendada tuhapann. Pelletite põletamisel tuleb katelt puhastada ka siis kui suitsugaaside temperatuur on tõusnud üle 230OC või on tõmme märgatavalt halvenenud.Katla põleti normaalse töö tagamiseks tuleb lätuda valmistaja poolsetest soovitustest ja juhenditest. Talvise kütteperioodi lõppedes tuleb katel põhjalikult puhastada, et vältida tahma paakumist küttepindadele. Kerge kütteõli põletamisel on katla puhastamissagedus kord aastas kütteperioodi lõppedes.
Katla ohutu töö eest vastutab selle valdaja, kes on kohustatud: tagama katlaruumis puhtuse ja korra; tagama katla ja korstna vahel nõuetekohase ühenduse; tagama korstna korrasoleku. Kategooriliselt on keelatud: kütta katelt ilma veeta; täita veega kuivaks jäänud kuuma katelt; hoida katlaruumis kergestisüttivaid materjale.
Katla elektriühendused
Ühendamist vooluvõrku tohib läbi viia ainult kvalifitseeritus elektrik. Ette on nähtud kasutada painduvat juhet ristlõikega 3/5 x 1,5mm2 . Seade on ettenähtud ühendamiseks 230 V vooluvõrku. Vajalik on max. 10 A kaitse.
Soovitused katla turbulaatorite valikuks
Kuna turbulaatorid katla konvektiivtorudes on põhilised aerodünaamilise takistuse allikad, siis on otstarbekas neid valida lähtudes tarbija korstna parameetritest. Pelletipõletiga ja turbulaatoritega varustatud katlad vajavad võimsusel 20 kW korstna tõmmet 10 Pa (1 mmVs) ja võimsusel 30 kW vastavalt 20 Pa. Suurema tõmbe korral on soovitav kasutada suurema numbriga turbulaatoreid. Kuna korstna tõmme sõltub väga paljudest asjaoludest siis on alati soovitav korstna tõmmet mõõta ja vastavalt tõmbele valida ka katla turbulaatorid. Valmistatakse nelja erineva aerodünaamilise takistusega katelde turbulaatorid. Mida suurem Nr., seda suurem takistus. Suurema takistusega turbulaator tagab suurema katla kasuteguri.
Firmast
Inimeste soovid ja vajadused erinevad ja sõltuvad kodu küttesüsteemist.
Soovi korral võib ehitada kamina, millega terve kodu soojaks kütta. Tuleilu nautimiseks pakuvad tootjad kaminaid väga laias valikus.
Kamin peab sobima kogu kujunduskontseptsiooniga, tuleb vaid leida see õige. Ei ole päris ükskõik, kus kamin ruumis paikneb. Kaminatuli võib olla väga madalal, põrandapinnast veidike kõrgemal, aga ka päris kõrgel seinal. Kamina võib paigutada ruumi keskele, riputada lakke või süvistada põrandasse. Otsus tehakse selle järgi, kuhu koguneb seltskond, kes end tulepaistele mõnulema seab. Kamin peaks olema hästi vaadeldav. Kui ruumis on juba olemas kivikorsten, siis on kaminakoht sellega määratud, täpsemat kavandit tehes tuleb vaid jälgida, et kaminasuu jääks õigesse suunda. Moodulkorstent ei saa ka päris igale poole paigaldada, eriti siis, kui lae kohal on järgmised korrused. Kõige rohkem on levinud kaminasüdamikud, millele kipsplaadist korpus ümber ehitatakse. Uudsemad on valmistoodanguna pakutavad vahva kujundusega disainkaminad.Kindlasti on kaminate ehitamisel tähtis jälgida tuleohutus nõudeid. Lihtsam on välikaminate ehitus, millega tõepoolest paljud hakkama võivad saada. Kõike saab alati uuesti teha, ka tehtud vigu parandada. Eriti lihtne on kaminasüdamiku ümber ehitatud korpusele uut kuju või nägu anda. Kivist kaminad on väga kapitaalselt tehtud ja tavaliselt neid ei muudeta. Muidugi võib väliskujunduses midagi juurde ehitada või viimistlust muuta (näiteks üle krohvida või värvida). Mõnikord on vanad nii unikaalsed, et neid tasub kindlasti säilitada. Teisalt võib kaminahi olla lihtsalt interjööriga sobiv meeleolukas või vaimukas detail, mida pole mõistlik maha lõhkuda.
